Sámegielat – Julevsámegiella

Stáhta dájdaráde åtsåt ja åvdet aktijvuodajt gånnå dálásjájgedájda ja almulasj lanjá aktiduvvi. Doajmmap dájddaga sierralágásj sadjáj, ájnibåddåsasj prosjevtaj, stádaåvdedimprosjevtaj ja ságastallamij ja ålgusvaddemij baktu, åvddånahttet dálásjájgedájddaga ja almulasj lanjáj åvdedibmáj.

Almulasj dájda gåbttjå dálásjájgedájddaga gájkka hámijt ma vuoseduvvi almulasj lanjájn jali aktisasj ássjijda guosski. Dálásjájgedájda ij val sisaneda gávnijt, ájnat vásádusáv, sosiálalasj aktijbargov ja lájttális- sjuggelis vuojnov. Gå almulasj lanjá älla val gahttun ja guovddo, ájnat sämmiláhkáj sosiálalasj ja sielulasj almulasj lanjá, ma sjaddi gå bájnatjip nubbe nuppev ja vuojno doajeduvvi. Stáhta dájdaráde diehttelis barggoguovllo l gássjelis ja målsudahkes vidjura.

Dájdaráden la guhka árbbedáhpe lahka aktisasjbargos dájddárij dagátjit ådå dájdadagojt. Ájnas mijá dåjman dájddára ja kuratåvrå åtsådi iesjrádálattjat dájddaga gasskavuodav almulasj lanjájda. Dát bargos dagáduvvá máhttudahka ja tjerda ma máhtti aneduvvat umasse sebrudakvidjurijn nåv gåk buojkulvissan stádaåvdedibme manna dájddára ánburgge l ienni gå ietjas dájdadagojt dahkat buktet sierra sosiálalasj jali hábbmim máhttudagáv.

Dájdaráde dahkamusá vuodon la demokráhtalasj rahtjalisvuohta, vuojnno jut dájda l ájnas oasse sebrudakvuododimen ja galggá årrot ålediddje gájkajda. Vuosedit dálásjájgedájddagav sajijn gånnå ulmutja labudi l stuorra máhttelisvuohta ja arvusmahttem suorgen ådådago ja åttjudime gaskan. Mijá bargo baktu stáhta dåjmaj, máhttep vaddet dájddagav umasse birrasijn nåv gåk kriminállasujton ja nuorahejmajn, gånnå dájda muhttijn la ájnna kultuvrra mij la ålediddje, rijka moatte universitähttaj ja allaskåvllåj, gånnå dálásjájgedájddaga gatjálvisá aktiduvvi åtsådiddje åtsådimijn mijá väráldis.

Stáhta dájdaráde vuododuváj 1937 ja l stáhta fábmudahka Kultuvrradepartementa vuollásasj. Prosjevtajn majt Dájdaráde l dahkam vargga 80 jagen, máhttá vuojnnet ájnas dájdulasj merkajt svieriga sebrudagá åvdedimes. Dájdaráde vuododuváj nanos rievddadime ájgen ja svieriga stáhta buorreviessomvidjurij tsieggiduváj. Uddni lip fábmogis rievddadime ietjá ájggen manna l stuorra dárbbo åhtsåt ådå vuogijt hábmádit dav mij aktit.

Dádjadittjat rievddadimijt sebrudagán ja sieldes åvdedimev mij avtabále dagáduvvá dálásjájgedájddagin de dahkamus rievddaduvvá ájge milta. 2012 guodegådijma barggat stuoves dájdadagoj ja stuorra tjoakkáldagáj stáhta birrasin, målsotjit aj ådå hámijt åvdedit, stádaåvdedibmáj ja sierraláhkáj ságastallamij ja tjiegŋodibmáj ulmijn almulasj dájddaga ådå tjerdajda.

Stuoves dájda

Stáhta dájdaráde dahká stuoves dájdadagojt ådå tsieggidusájda ja birrasijda stáhta doajmmaj. Barggap gájkajn skulptuvras ja sjvahttje gåvås gitta jiednadagojda ja ålles fasádajda. Dájdaráde bálggi dåbdos svieriga ja rijkajgasskasasj dájddárijt, valla aj nuorra dájddárijt gudi åvdebut älla barggam dájddagijn almulasj birrasijn.

Ájnibåddåsasj prosjevta

Dájddára li moadda jahkelåge rájes mannam vuosáduslanjáj ålggolij tjadádittjat dájdaprosjevtajt. Dálásjájgedájda l sierraláhkáj nåvti oabllum ådå guovlojda, filmas ja hábbmimis politijkkaj ja journalistijkkaj bäkkodittjat måttijt. Uddni gávnnuji ållo dájddára gej barggovuoge iemeláhkáj säbrri umasslágásj almulasj lanjájda ja gatjálvisájda aktisattja birra. Dájdaráde máhttá aktan dájddárij ájnibåddåsasj prosjevtajn åtsådit ådå barggovuogijt.

Stádaåvdedibme

Dájdaráde bargaj 2010 ja 2013 gaskan aktan Riksantikvarieämbetet, Boverket ja Arkitektur- ja designcentrum ráddidusdahkamusájn Aktijbarggo almulasj birrasij hábbmima birra. Giehtadaláj gåktu aktisasj birrasij hábbmim máhttá nanniduvvat aktisasjbargo baktu virggejuohkusij ja viesádij gaskan plánimin ja tsieggidimen. Dahkamus la vuosedam dájdulasj máhttudagá umasse háme máhtti fállat sierralágásj vuojnnot ja ådå tjoavddusijt stádaåvdedimijn. 2014 álgadip ådå ájgev manna stádaåvdedibme aktiduvvá mijá vuodobargon ja åvdedip makkir vuogij milta barggap åvddålijguovlluj.

Dájdatjoakkáldagá

Stáhta dájdaráde aktit dájdatjoakkáldagájt stáhta dåjmajda Svieriga birra ja ålggorijkkafábmudagájda. Dajn la stuorra dájdulasj variasjåvnnå ja sisanedi goappátjagá dálásjájgedájddagav ja oabmásap dájdadagojt åvdemusát svieriga dájddárijs. Birrasijn nåv gåk oadjodåjmadagá, polijssastasjåvnå, barggogaskostime, FN-huonaj New Yorkan ja Svieriga ambasádajn värálda birra ållo ulmutja máhtti árggabiejven vuojnnet umasse dájdulasj dagojt.

Dájda sujtto

Stáhta dájdaráden la 2004 rájes sujttogähttjo stáhta dájddagis fábmudagájn ja gittaåbmudakäjgádij stuoves, tsieggidusaktidum dájddagis.
Stáhta äjggu bájken 100 000 almulasj dájdadagojt biejadum ienep gå 200 fábmudagájda Svierigin ja 100-låhko ålggorijkkafábmudagájda – tjoakkáldahka alla dájdulasj, kultuvrrahistårjålasj ja ekonomalasj árvujn. Dájdaráde gähttjá ja doarjju fábmudagájt bargon guhkaájggásattjat ja virgálattjat suoddjit ja bisodit stáhta dájddaga adnemav. Bagádip aj 100-låhko gittaåbmudakäjgádijt sujto ja tjuottjodime birra tsieggidusaktidum dájddagis majt li diŋŋgum Stáhta dájdarádes.